1. Esimene asub Vaikses ookeanis Ameerikast lääne pool, 2. Teine asub samuti Vaikses ookeanis aga Jaapani külje all, 3. kolmas on Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel ehk Atlandi ookeani põhjapool, 4. neljas on Brasiilia ja Kesk-Aafrika vahel 5. ning viies küündib Madagaskarist Sri-Lankani. Kosmosest vaadatuna plastiku supp Barentsi merest Mikroplastik organismides • Mikroplastikute seedimine võib kulgeda vähemalt 14 päeva loomal • Kui röövloomad tarbivad mikroplastikuga koormatuid loomi, siis satub mikroplastik kõrgemate troofiliste taseme söötjate kehadesse • Mikroplastik absorbeerub ka keemilisi saasteaineid, mida on võimalik teiste organismide kudedesse üle kanda • Teadlased kardavad, et kemikaalid plastikutes võivad põhjustada mürgistust, viljatuks jäämist ja geneetilisi häireid mereelus ning potentsiaalselt inimestel, kui nad saavad seda suures koguses Video mikroplastikust https://www.youtube
siueldes. Roomajate jäsemed on tugevamad kui kahepaiksete jäsemed. ROOMAJATE ELUPAIGAD Sisalikud, maod ja kilpkonnad saavad elada ka kuivades metsades, rohumaadel ja isegi kõrbes. Roomajad sobivad kõige rohkem vihmametsadesse, seal on nende arvukus kõige suurem Kilpkonnad ka vees. KEDA SÖÖVAD ROOMAJAD? Nad on röövloomad (suurem osa neist) ja söövad kõiki kellest jõud üle käib. Roomajad on looduses olulised putukate ja näriliste arvukuse ohjeldanud. KES SÖÖVAD ROOMAJAID? Roomajad on enamasti väikesed, seeõtu on nad toiduks paljudele loomadele. Nad on söögiks: lindudele (toonekured ja kotkad) ja suuematele roomajatele ning veel imetajatele (rebased nirgid) KUIDAS ROOMAJAD END
21) Mis juhtub peremeesloomaga, kui tema kehal parasiitide arv piiramatult kasvab? Ta surb lõppus ära 22) Milliseid taimede pinnal elavaid parasiite sa tead? 23) Selgita, milles seisneb parasitism käo puhul Ta muneb oma muna teise linnuliigi pessa. Koorunud käopoeg lükkab peremeeslinnu munad ja juba koorunud pojad pesast välja. Nii jääb ta pessa üksi. Võõrvanemad kasvatavad käopoeg üles. 24) Selgita mida mõistad kiskluse all? Üks loom kasutab teist toiduks e. röövloomad(nt: hunt, rebane, ilves, nirk) 25) Kes on Eesti tavalisemad kiskjad? Kes on nende tavalisemad saakloomad? Kiskja: Karu, Hunt, Rebane ja Ilves, tuhkur, nirk Saakloom: Jänes, metskits, lambad 26) Millist kasu toob kiskjatele saakloomade arvu kiire suurenemine? See tähendab, et kiskjad saavad rohkem süüa ja neil on suurem valik 27) Miks ei saa me kõiki röövloomi kiskjateks nimetada Kuna kiskjatel on iseloomalik kiskhammas
annaabi.ee 
