Sparta ja Ateena hiskonna ja riigikorralduse sarnasused ja erinevused. Alustades sellest,et Sparta asub Luna-Kreekas ja Ateena Kesk-Kreekas,on neil kahel riigil veel palju erinevusi kui ka sarnasusi. Spartas elasid spartiaadid ehk Sparta kodanikud,kes ei teinud tavalist lihtrahva td,vaid valitsesid riiki. Keskklass ehk perioigid olid vabad inimesed,kes tegelesid ksit,kauplemise ja plluharimisega. Nemad ei saanud osa riigivalitsemisest,kll aga teenisid nad aega Sparta sjaves. Heloodid olid orjad,kel polnud igusi ja kes olid kohustatud ttama spartiaatide pldudel. Ateena rahvastik koosnes suurel osal orjadest. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad,hiljem aga lks vim jukamate ja thtsamate ehk aadliseisuse ktte. Nad valitsesid riiki ksinda,tekkis trannia. Riigis elasid veel talupojad,keda valitsejad oma huvides ra kasutasid. Ateenas elavatel vramaalastel ei olnud kodanikuigusi. Suuri igusi polnud ka naistel,rkimata orjadest. igused...
See on imeline jud mis paneb inimesed tegutsema, mis annab meile mtte siin maailmas ,ning uskudes vib inimene saavutada kik.Kige thtsam on kindlasti usk iseendasse, sest ilma selleta ei saavuta siin elus mitte midagi. Minu elulugu on san alles alguses, kuid juba praegu tean ma, mida ma oma elult ootan ja millised on mu eesmargid ning liigun iga pave aina oma unistustele lhemale. Looming mis tuleb minu seest pevast peva on justkui minu sisse kodeeritud. And mis elu mulle andnud on, paneb mind vljendama ennast ja oma mtteid just maalides. Salapra ja omaette hoidmine tuleb vajadusest olla iseenda,oma vaadete ja mttemaailmaga, huvitudes hoopis inimese kehakeelest ja hingeelust. Olen inimene, kes alustab tavaliselt oma loomingu tegemist sel ning unustab ennast kunstimaailma ning toibub kui pike juba tuseb. Inspiratsioon tuleb tavaliselt pettumusest maailma, pdes vastavalt selle kajastada elu mstilisemat ja vrvilisemat poolt, andes vaatajale edasi emotsioone ja mtteainet.
Ideede levitamine->avalikel esinemistel, lendlehtedega Eesmrk->rritada, sokeerida, solvata publikut, luua situatsioon kunsti vastuvtuks, muuta keelt Tekst->katknedlik(fragmentaalne), keeruline, vristust tekitav Keel-uus keel Omadussnad krvale, et nimisnad saaks tagasi tegeliku vrvi Igale nimisnale jrgnegu teine nimisna Kirjavahemrkide asemel matemaatilised ja muusikalised smbolid Tuleb hvitada kirjanduses mina Uus poeetiline keel Pidi vljendama kaasaegset elutunnetust Pidi ulatuma valitseja peats rahva sdamesse Allikateks laste-jatnavakeel Autor/looming autori jaoks polnud ta looming omale eriline, tal oli sellest suht savi efektid erin. riftid mitmevrviline tekst vrvil. Paber vms geom. Kujundid(tekstina) tagajrjed ei aploteeritud, neid ei mistetud vastuseis fa.(itaalias) ja bol. (venemaal) smpaatia riigi poolt rakeelamine thtsus ebatradits
annaabi.ee 
