Muinasaja lühikokkuvõte
Majandus hakkas kiiremini arenema kohaliku rauatootmisega
seoses. Kasutusele veti soorauamaak. Pruunikaid roosetknkraid meenutav maak
tambiti peeneks ning pandi koos puusega savist ja kividest valmistatud
ahjudesse, kuhu pumbati ltsaga hku, et sed pidevalt hgudes vajalikku
krget kuumust annaksid.
ROOMA RAUAAEG - ( 50 - 450 ) Mju avaldas hiigelsuur Rooma impeerium. Peamiseks
elatusalaks kujunes plluharimine koos karjakasvatusega.
Pllumajandustoodangust piisas raelamiseks ning isegi vljaveoks. Arenes ka
ksit. Kaubandushuvid prdusid lunasse, Rooma impeeriumi poole.
KESKMINE RAUAAEG ( 450 - 800 ) Tekkisid linnused, mis rajati jrskude nlvade
ja sobivate suuruste kngaste otsa ( mingi hdine linnus pikus lk 24 ).
Eristatakse mgi-, neemik- ja ringvall-linnuseid. Hakati tegema ribaplde ning
kasutati kahevljassteemi. Maeti vanadesse tarandkalmetesse, uusi tarandeid
enam juurde ei tehtud. Kagu-Eesti idaosas levisid liivast kujatud kpad,
mille alla vi sisse pandi surnud pletatuna