VLI VASTASTIKMJU VHENDAJA- ju tekkimise vimalus. KAUG- LHIMJU- vahendaja liigub lpliku kiirusega, seega ta on olemas. ks vli ei sega teist. Elektromagnetvli ja gravitatsioonivli pole ruumis piiratud. Laengut Q omava keha elektrivli kui aktiivne keskond, mille tihedus muutub. Seal kus vli on tugevam, mjub teisele kehale laenguga q suurem jud. Kogu silmade kaudu saadav info juab meieni valguse vahendusel, mis levib kui ELEKTROMAGNETLAINE.(mis kannab endas enrgiat) ELEKTROSTAATILINE VLI, VLJATUGEVUS. Elektrostaatiline vli- teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikmju. Elektrivljatugevus e. E-vektor nitab, kui suur jud mjub selles vljas hikulise positiivse laenguga kehale. F-jud, q-keha laeng saame E. (E=F/q) Positiivse punktlaenguga vljatugevus on positiivne, negatiivsel negatiivne. positiivse laenguga keha korral e-vektor suunatud sellest kehast eemale. negatiivselt laetud keha elektrivlja e-vektor on suunatud keha poole.
vrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektrivli on elektromagnetvlja piirjuht. Elektrivlja tugevus ehk elektrivljatugevus on fsikaline suurus, mis vrdub antud vljapunkti asetatud punktlaengule mjuva ju ja selle laengu suhtega. Kui me thistame elektrivlja tugevuse thega E! ja mthikuks SI- ssteemis on volti meetri kohta (V/m), vime kirjutada E=F/q Vljade superpositsiooni printsiip-elektrivljas kehtib superpositsiooniprintsiip e. liitumsie phimte.Selle kohaselt vrdub laengute ssteemi vljatugevus ksikutest laengutest phjustatud vljatugevuste vektoriaalse summaga.Lihtsamalt eldes E vektoreid tuleb liita. Elektrivlja jujooned - Elektrivlja graafiliseks kirj. kasut.jujooni.Elektrivlja jujoon on mtteline joon, mille igas punktis on E vektor suunatud piki selle joone puutujat.Jujooned on inimese poolt vlja meldud abivahendiks elektrivlja kirjeldamisel. Homogeenne elektrivli - on elektrivli, mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt hesugune
annaabi.ee 
