Alice imedemaal
mrkamagi, ta hpleb ja tormab meeleheitlikus hirmus hiljaks jda.
Kbarsepp, Mrtsijnes, Tuk, Irvik Kass kik nad veavad Aliceit nagu
muuseas ja vrdlemisi alatult ninapidi, temaga arvestamata ja teda omaks
vtmata.
Nii see unengudes ongi: karjud, aga keegi ei kuule, tahad ra joosta, ent
jalad ei kuule sna. Kuigi Alice teeb lbi kik unengudele iseloomulikud
vaevad, ei lase ta end ra hirmutada. Ta meenutab ikka ja jlle tegelikkuse
loogikat, otsib vljapsuteid, et vabastada end fantastiliste loomade knte
vahelt ja trjuda nende mnikord julmi rnnakuid. Alice puhkes nutma ainult
alguses, kui talle sai selgeks: ma olen vangis. Siis aga ajab ta end jlle
jalule ja ksib nu. Tal veab ja ta pseb kokkuvttes priski ebameeldivalt
Imedemaalt terve nahaga.
Et mista Alicei maagilist mju, vib seda tlgendada ka teistmoodi. Alice
on peagi lapseeast vljas. Ta aimab, et tiskasvanute maailmas kehtivad
teistsugused reeglid kui lapseplvemaal, kus kuninganna on tema