lemvim- krgem vim; tavaliselt peetakse silmas vrast lemvimu, st olukorda, kus riigi krgeimaks valitsejaks on mne teise maa kuningas, keiser vi diktaator. okupatsioon- maa osaline vi tielik hivamine vrriigi relvajudude poolt. iseseisvus ehk suvernsus- riigi sltumatus teistest riikidest nii sise- kui ka vlispoliitikas. muinaseesti ei olnud riik. enne rtlite saabumist olid eestalsed vimelised suurteks histdeks, seda nitavad suured linnavallid. klad olid hinenud kihelkondadeks, mida juhtisid vanemad. kihelkondi oli umbes 40 ja need olid seotud kmneks maakonnaks, mida juhtisid samuti vanemad. le-eestiline histunne-ti kokku vanemad ja peeti hiseid koosolekuid ja nupidamisi. vabadussja ajal histunne suurenes- ks sda ja ks hing. vabadussda lppes eestalste kaotusega. vga oluline oli prisorjuse kaotamine 19
vaid ka tapmised, narkokaubandus jne.. 4. suurimaid maffia ristiisasid oli Al Capone kes oli ostnud ra paljusid riigiametnike ja tema sd ei suudetud kuidagi testada 5. lks vangi mitte maffia asjade eest vaid selle esst, et jtis riigile maksud maksmata President Roosevelt ja uus kurss. 1. 1932. aastal valiti Roosevelt presidendiks 2. rakendas valitsemises oma uut kurssi 3. sekkus majandusellu 5. teda sdistati paljudes asjades aga lpuks tunnistati paljud tema meetotid heaks Isolatsionism vlispoliitikas. 1. Isolatsionalism ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika 2. prast 1 maailmasda oli USA-l vimalus muutuda maailma juhtivaks riigiks, kuid nad ei soovinud seda 3. see poliitika psis kuni 2 maailmasjani kuni Roosevelt selle mittevajadust testas DIKTAKTUURID EUROOPAS Miks tekkisid diktakduurid? 1. Muutused hiskonnas - keskklassi rahva mjuvim vhenes, tlisseadustega said tlised igusi juurde, naisvalimisigusega tekkisid paljud
annaabi.ee 
