Hiina
Viimased jlgisid hoolega taipingi liikumise kulgu. Sel ajal pingestusid nende
suhted uuesti Qingi valitsusega. Hiinlaste kallaletung hele Briti laevale
vallandas Teise oopiumisja (1856-1860). Inglismaa ja Prantsusmaa sjalaevad
pommitasid Hiina sadamalinnu, saatsid maale dessantksusi, vallutasid Kantoni,
hiljem ka Pekingi. Valitsus pidi tegema uusi jreleandmisi. Euroopa misjonrid
said Hiinas tieliku tegevusvabaduse. Pekingisse asusid Inglismaa ja
Prantsusmaa alalised saatkonnad. Vlismaa laevad said iguse sita Hiina
suurimal jel Jangtsel. Hiina pidi maksma vitjatele suure summa sjakulude
katteks.
Slminud rahu Inglismaaga ja Prantsusmaaga, asus Qingi valitsus arveid
iendama taipingidega. 1864. a. vallutati Nanking. Taipingide juhid hukati.
Liikumine hbus.
HIINA 19. SAJANDI VIIMASEL KOLMANDIKUL
Teine oopiumisda nitas veelkord Hiina nrkust vrreldes teiste
suurriikidega. Esimesena kasutas olukorra ra Venemaa, sundides Hiinat loobuma
Amuuri je vasakkaldast
annaabi.ee 
