Valjala Maalinn
vAjaloolased on avaldanud arvamust, et 800 aastat tagasi
võis pääseda laevadega mööda jõgesid üsna linnuse külje
alla, sest maapind oli ca 2,5 m praegusest madalam.
vValjala maalinn, Henriku Liivimaa kroonika järgi castrum
Waldja oli tugevaim saarlaste linnus. 1227. aasta talvise
piiramise käigus seda ei vallutatud, vaid 20 000meheline
vägi sundis linnuse jõu ja ähvardustega alistuma,
kasutades kiviheitemasinaid ja ambe.
v
PÕHIPLAAN
vLinnus rajati looduslikule kühmule, mis oma põhiplaanilt oli ümarovaalne, välisnõlva kõrgus
58 m (topograafilistel kaartidel 10 m), kalle 2528 kraadi. Linnuse läbimõõt on kagu-
loode suunas 110 m ja edela-kirde suunas 120 m.
vValli lääneosa on ülejäänust kõrgem. Säilinud kõrged vallid on inimeste kätetöö.
Väljastpoolt on vallide kõrgus 58, seest 36 m. Valli sisenõlva ja harja katab lahtine
paeklibu, mis on tekkinud muldvallile laotud paekivivallist
annaabi.ee 
