"vlady" - 1 õppematerjal

Vladimir Võssotski

nõukogude poeediks. Tema viimane roll teatris oli Svidrigailov "Kuriteos ja karistuses". Võssotski ilmus lavale uhkes tupsulise vööga sametmantlis, vajus sametisse tugitooli, libistas sõrmed üle kitarrikeelte ning alustas kleepuva, kähiseva häälega romanssi. Ning oli sedavõrd veetlev, sedavõrd brutaal-fataalselt võidukas, et tema teoorias headuse mandumisest ja hävingust oli võimatu kahelda. Abielu Vladimir Võssotskiga oli aastail 1970­1980 abielus Marina Vlady. Abielu kestis kuni Võssotski surmani. Mõlemad olid varem abielus olnud ning Marinal oli enne abielu 3 last, Vladimiril 2. Nende abielu oli kirglik ja impulsiivne ning seda kütsid Marina eksootiline staatus välismaalasena ja Vladimiri võrreldamatu kuulsus NSV Liidus. Kuid nad ei kolinud kokku, vaid mõlemad jäid elama oma kodumaale (Võssotski Nõukogude Venemaale ja Vlady Prantsusmaale), käies aeg-ajalt teineteisel külas. NSV Liidu kodanikel oli raske