Makaagid ja majad Kerli Altmart Sisu Raamat ,,Makaagid ja majad" räägib viiest kümnenda klassi poisist Esso-Richardist, Janekust, Markusest, Olarist ja Vladimirist. Neil on oma bänd Funky Maja, mille nime nad muutsid Monkey House'iks, kuna funky oli liialt suurejooneliseks arvatud nende musastiili kohta. Juhtumisi on see ka kooli populaarseim. Laval olles on nad staarid, aga tavaelus on nad viis täiesti tavalist poissi. Muidugi on raamatus ka suhted nende ja tüdrukute vahel. Raamatu lõpus teatab kooli huvijuht neile, et neile antakse terve päev stuudios ja neil avaneb ideaalne võimalus teha oma demo.
Tahan õppida näitlejaks. Minule kõige südamelähedasem tegevus on näitlemine. Saan olla kes iganes, alustades venepärasest Vladimirist lõpetades vahva ning lõbusa Mariaga. Näitlemisega saan põgeneda reaalsusest ja elada hoopis teist elu. Minu käitumine ja kõnepruuk sõltub minu karakteri iseloomust ning huvidest. Päriselus mõjutab näitlemine ka minu sõprussuhteid ja pereelu. Saan kasutada erinevaid karaktereid probleemide lahendamisel ja enda parandamises. Näitlemine on see asi mis toob mulle tõelist rõõmu ja meelerahu. Töötades näitlejana
Vladi- temperamente, tõmmu, arukas ning aktiivne. Väga hea huumorimeelega , järjekindel. Janek- mängis jalgpalli, oli lõbus ning hooliv Vladi e. Vladmir Soolokitarr. Lisaks oli tema ülesandeks otsida omale bändikaaslased ja saada rebastepeoks 7 lugu selgeks. Ta sai omale liikmeteks: Janeki trumm; Esso bass, Markus Laul ja Olari-helimees. Makaagid ja majad räägib viiest kümnenda klassi poisist Esso-Richardis t, Janekust, Markusest, Olarist ja Vladimirist. Neil on oma bänd Funky Maja, mille nime nad muutsid Monkey Houseiks, kuna funky oli liialt suurejoonelise ks arvatud nende musastiili kohta. Juhtumisi on see ka kooli populaarseim. Laval olles on nad staarid, aga tavaelus on nad viis täiesti tavalist poissi. Muidugi on raamatus ka suhted nende ja tüdrukute vahel. Raamatu lõpus teatab kooli huvijuht neile, et neile antakse terve päev stuud.
Igori poeg vürst Svjatoslav (surnud 972) on esimene juba selgelt slaavi nimega valitseja, mis ilmselt tõestab, et varjaagidest vürstid olid 10. sajandi teiseks pooleks venestunud. Samal ajal tugevnes surve Kiievi valitsejatele ristiusu vastuvõtmiseks nii Rooma paavsti kui Bütsantsi keisri poolt. Aastal 988 ristiti Kiievi vürst Vladimir Svjatoslavits (surnud 1015), kes abiellus Bütsantsi printsessiga ja alustas ka oma rahva ristimist. Vladimirist sai ka esimene Kiievi suurvürst, s.t. kõigi vene vürstide seas tähtsaim valitseja. Rjuriku järglaste dünastia oli Vene vürstiriikides ja hiljem Vene tsaaririigis võimul kuni 1598. aastani. Tähtsaim oli suurvürst (resideerus kuni 12. sajandi keskpaigani Kiievis, seejärel Vladimiris, alates 14. sajandist Moskvas), kellel tavaliselt oli mitu poega. Pojad said valitsemiseks igaüks oma territooriumi (Turov, Polotsk, Tsernigov, Volõõnia jne), mille järel