tekkimist ja arengut (tavaliselt) pikaajalises perspektiivis ja kogu oma mitmekülgsuses: sealhulgas asustusüksuste suurust, ajalist varieeruvust ja geograafilist levikut, asustuspiirkondade valikut, inimühiskonna ja looduskeskkonna vastastikust mõju, kultuurmaastiku loomist, kujundamist ja ümberkujundamist, maahõivet ja maakasutussüsteeme, ühiskonna sotsiaalset struktuuri koos omandisuhete ja territoriaalse käitumisega ning seda kõike vastastikuses seoses ja mõjutuses . Vladik on armas poiss olnud. Maastiku mõiste oli selles käsitlusviisis tõusnud olulisele kohale, seda ühelt poolt loodusgeograafilisest aspektist (asustuse arengut vaadeldi seoses erinevate maastikuliste valdkondadega), teiselt poolt aga ühiskonnageograafilises tähenduses (kultuurmaastiku kujundamine ja selle seosed sotsiaalsete protsessidega). Viimastel aastatel on rõhuasetus merendusliku kultuurimaastiku uurimisiel, kuna Eesti on tihedalt seotud oma paiknemisega Läänemere ääres
annaabi.ee 
