jääb liikumise kestel algsihiga paraleelseks. Pöörleminejäiga keha selline liikumine,mille puhul mingi kehaga muutumatult seotud sirge jääb muutumatuks. Liikumatut sirget nim. pöörlemisteljeks. Vektoriaalset suurust nim. punkti keskmiseks kiiruseks ajavahemikus t. Ühtlaselt muutuv pöörleminekeha selline pöörlemine, mille puhul keha nurkkiirendus on konstantne( = constant.) Ühtlane pöörleminekeha selline pöörlemine,mille puhul keha nurkkiirendus on konstantne(W=constant.) vkiirus(m/sek) taeg akiirendus släbitud teepikkus a puutekiirendus a normaalkiirendus graskuskiirus ühtlane liikumine S=vt ühtlaselt muutuv liikumine v= Vo a t S= 2 Vertikaalselt muutuv liikumine v= Vo gt h=Vot 2
Protsessi,kus üks keha annab soojust ära ja teine keha saab juurde nim. soojusvahetuseks. Kehade süsteemi,mis vahetavad soojudt nim. termodünaamiliseks süsteemiks. Süsteem on suletud, kui ta pole soojusvahetuses süsteemi väliste kehadega Kui lisaks süsteemi kehadele toimub soojusvahetus ka muude kehadega nim. süsteemi avatud termodünaamiliseks süsteemiks. Kui mingis protsessis on kolmest olekuparameetrist üks muutumatu,siis on tegemist isoprotsessiga. Ekkeskmine kineetilineenergia Vkiirus nkonsentratsioon prõhk KBoltzmanni konstant ttemp celsiustes Ttemp Mmolaarmass momolaarmass korda süsiniku ühendi mass 1.p= 3nmoV 2. p=3nEk 3.Ek= 2 4.Ek=2kT 5.V= mo 6.pV=MRT 7.T=t+273 8.t=T273 9.1,66 10 kg süsiniku ühendi mass 10. Boltzmanni konstant 1,38 10
Kiirus: asukoha muutus jagatud aja muutusega, kohavektori tuletis aja järgi Kiirendus: kiiruse muutus jagatud vastava ajaga, kiiruse tuletis aja järgi 2)Sirgjooneline ühtlaselt muutuv liikumine: Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu väljas. , kus akiirendus, vkiirus, taeg. Peale integreerimist saame , kus v0keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus x koordinaat 3)Kõverjoonelise liikumise kiirendus: Kõverjoone lõikusid saab aproksimeerida ringjoone lõiguga: , kus suvaline vektor, |a| moodul ja ühikvektor. , kus an normaalkiirendus, kus a tangensiaalne kiirendus, nurkkiirendus 4)Ringliikumine
annaabi.ee 
