tom
mu...
ALEKSANDRA &
TATJANA: (isaga koos sama intonatsiooniga) ...
nelikümmend kaks ja mu naine oli kaheksateist...
ALEKSANDER: Täpselt nii.
ALEKSANDRA: (nipsakalt) Siis ma ootan ta ära.
BELINSKI: Aga... mida kauem te ootate...
ALEKSANDER: (Belinskile) Pole mõtet sõnu raisata.
(Aleksandrale) Aga mis sa Vjazemskist arvad?
Borodino all lasti tal kaks hobust sadula alt maha,
see annab tema luulele paljud asjad andeks.
VARVARA: Kozlov, Aleksandra!
LJUBOV: "Kust leiaks valuvermeis süda kurbusele rohtu,
ei külma mulla alt nüüd eal mu sõber paku lohtu."
TATJANA: Kui morbiidne! Ei, Baratõnski! "Mustlastüdruk".
ALEKSANDER: Oi, taevake! Ma pöördun meie kriitiku poole.