Keerukad harmoonia-, meloodia-, rütmikombinatsioonid Täpsus Hea teineteise tunnetus JUHAN UPPIN Lõõtsamees Tegutsenud ansamblites Tuulelõõtsutajad, Estonian Folk Orchestra. MAARJA SOOMRE Klaveri mängija Laulja Jazzmuusik Laulnud koosseisudes Pantokraator, Singer Vinger, Rütmiallikal, Estonian Folk Orchestra, Viljandi Gypsy Jazz Collective, osaleb Rändteatris Vaba Vanker. MAILI METSSALU Näitleja Rändteater Vaba Vanker eestvedaja Viuuli mängija Laulja TOOMAS OKS Purjetaja Pedagoog Müügijuht Laevakapten Lõõtspilli mängija Toomas teeb kaasa koosseisudes Estonian Folk Orchestra, FolkMus, Paha Polly, Tuulelõõtsutajad, Laanelill, Wõro Velled. • https://www.youtube.com/watch?v=ORVM UJ-m_Vw&index=2&list=PLfHP9s552GWsBS OembJVWLXq6Z4NLF-Nl Rüüt-Õtak • https://www.youtube.com/watch?v=2mcMig Jx2xo Rüüt-Orjalaul
prantsusmaal(Truväärideks) ja Saksamaal(Minnesingeriteks) - Rüütlilaulikud tegutsesid õukondade juures tegeledes luuletamise ja laulmisega. Põhiteemadeks armastus ja sõjateenistus. Pillid * Keskaja muusika oli põhiliselt mõeldud laulmiseks, kuid laulude saateks ja tantsumuusikaks kasutati ka pille(pärit Bütsantsist Vana-Kreekast või Araabiamaadest) * Näppepillis: LAUTO, HARF, kandletaoline PSALTEERIUM jt. * Poogenpill FIIDEL(viuuli eelkäia) * Puhkpillid: erineva kujuga FLÖÖDID, kahekordse lesthuulega ŠALMEID, TROMPETID jm. * 9-10.saj Ilmusid kirikutesse esimesed ORELID Sain teada, et * Keskajast on kirjalikus allikais säilinud peamiselt kiriku muusikat. Kahtlemata oli ka mitte kiriklik muusikakultuur keskajal väga rikkalik, kuid meie teadmised sellest on tänaseks üsna napid * Keskaegne liturgiline laul(nn Gregooriuse laul) oli ühehäälne ja ladinakeelne. Gr.laul ei tunne