Põhjamaade muusika konspekt
Karjapasun- valmistati kasetohust ja lepakoorest, sageli ka loomasarvest
Karjapasunat kasutati signaalvahendina
Karjase vile- sellel puhkpillil võis juba mängida laulu ja tantsuviise
Kantele- kõige olulisem soome rahvapill. Algselt oli 5 keelne, valmistatud enamasti
kasepuust. Keeled olid punutud jõhvidest, tänapäeval vask- ja teraskeeled. Keelte arv kasvas
järk järgult. Algselt oli näppepill, hiljem hakati kasutama nn katmisstiili. (akordid)
Viiul (viulu)- uuem rahvapill, mida on mainitud juba 17 saj kohturaamatutes. Alles 19 saj
alguses oli laialdaselt levinud (Ida-Soomes). Eriti populaarne oli pulmapillimeeste seas.
Lõõtspill (hanuri)- leiutas berliinlane 1822 aastal. Pill patenteeriti 1829. Esimesed lõõtspillid
jõudsid läbi Ingerimaa ja Karjala Venemaalt 19. Saj teise poole alguses kotikaupmeeste ja
sõdurite kaudu Soome. Vanimad lõõtspillid olid üherealised, millel sai mängida vaid
mažoorseid lugusid
annaabi.ee 
