Dendroloogia
Majanduslikult tähtis liik punumistöödeks, Eestis kasvatatakse liiki ka istandustes.
Haljastuses tore liik vabakujuliseks või pügatavaks hekiks, ei talu seisvat vett, saab haljastada
niiskeid kohti.
Vene paju (Salix rossica Nas.) Vene paju on kirjanduses tihti käsitletud vitspaju kas
alamliigina või teisendina, harvem omaette liigina. Liiki eelmisest eristada on väga raske.
Lehed on pealt tumerohelised ja paljad, lehtede pikkuse ja laiuse suhe on väiksem kui
vitspajul. Ka vanemad võrsed on udekarvased. Õitseb aprilli lõpp, mai koos lehtimisega.
Kasvab enamasti Lõuna-Eesti jõgede ääres. Üldlevik Euroopast kuni Kaug-Idani. Ei oma meil
tähtsust, kasutusalad samad vitspajuga.
Pikalehine paju (Salix dasyclados Wimm.) Kõrged kuni 8 m põõsad, kasvavad Eesti idaosas
jõgede ja järvede kallastel üleujutatavatel aladel. Liik on meil areaali loodepiiril, üldlevik
kogu Euraasia. Vanemad võrsed kollased, paljad, noorelt sametkarvased. Pungad suured,
annaabi.ee 
