Eesti uusaeg (1710-1900)
". Tekkis ka
väljend ,,Mahtrat tegema". Terve juunikuu on rahutu, juulikuu olevat veelgi rahutum.
Eelkõige on igal pool keeldumine abiteo tegemisest. Pärast seda hakkab rahutuste
laine vaibuma. Anija ja Kurisoo talupojad otsustasid Tallinnasse, minna, et seaduse
suhtes selgust saada. 1. juulil (?) jõutakse Toompeale, sinna läheb 51 talumeest asja
suhtes selgitusi saama. Üsnagi ootamatult talupojad vahistatakse, süüdistatakse
mõisnikele vastuhakus, mõistetakse vitsakaristus. Kõik kinnivõetud saavad 100
vitsahoopi. Et asi jõuaks talurahva kõrvu, toimub see asjalikult. Karistus antakse neil
kätte endisel Vene turul pidulikult, mängiti trummi, kohale aeti rahvamass. Rahutuste
laine oli seotud ainult Põhja-Eestiga, sellel mingit laiemat mõju (Liivimaale) ei olnud.
1850. aastatel tekib taas n-ö väljarändamisliikumine. Siin taga on mitte ainult
kohapealt tulnud inistsiatiiv, 1853. aastal on keskvõimud ise propageerinud