Tallinna Püha Miikaeli klooster
Tallinnas levinud savinõudele, millest suurema osa moodustasid toiduvalmistamiseks
vajalikud nõud. Kasutati nii import- kui ka kohapeal valmistatud keraamikat. 14. 16.
sajandil loobuti savinõudest ning importjooginõude osakaal tõusis. [ 4, lk 137, 138, 141; 5,
lk 80]
1998. aasta suvel jätkusid ehitusarheoloogilised uuringud kloostrikompleksi
lääneküljes ning siseruumides. Kloostrihoone lõunatiiva lääneseina keskosas paiknenud
esimesest kaevandist leiti vitsaia jäänused, mis dateeriti aastatesse 1012- 1225, mille järgi
saab sellele ladestunud ehitusjäätmete kihi seostada kloostrihoonete tekkimisega 13.
sajandi keskpaigas. Kolmandast kaevandist, uue refektooriumi alusesest keldrist avastati
täitepinnase eemaldamise järel reoveekollektor ning hüpokaustahi. Ahju eesruumidest leiti
14. sajandi alguse keraamikat. Põhjatiiva siseruumides asunud neljanda kaevandi töödega
annaabi.ee 
