Selle sõlmed määravad ära koodri neli võimalikku olekut ning iga sõlm on seotud kahe siseneva haruga ja kahe väljuva haruga Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 31 Olekudiagramm Üleminekud ühest olekust teise sisend sümboli 0 mõjul on märgitud pideva joonega ja sisendsümboli 1 mõjul katkendliku (punktiir) joonega Iga haru juurde märgitud kood märgib sellele üleminekule vastavat koodri väljundkoodi Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 32 Viterbi algoritm Sümmeetrilise kahendkanali korral taan dub maksimaalse tõepärsuse dekooder minimaalse distantsi dekoodriks Sellises dekoodris võrreldakse vastu võetud vektorit r iga võimaliku edastatud vektoriga c ja lähim neist valitakse korrektselt vastuvõetud vektoriks Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 33 Viterbi algoritm Minimaalse distantsi dekooderis me dekodeerime konvolutsioonkoodi valides koodipuul tee (trakti), mille korral
Häirekindla koodi CC lühikirjeldus Ahendkoodid on tavaliselt määratletud kolme parameetriga: n, k ja m. n bittide arv väljundis k bittide arv sisendis m mäluregistrite arv Suurust k/n ehk koodihinnangut kasutatakse koodi efektiivsuse mõõtmiseks. Tavaliselt on n ja k väärtused vahemikus 1 kuni 8, m väärtused 2 kuni 10 ja koodihinnang vahemikus 1/8 kuni 7/8. Ahendkoodi dekodeerimiseks kasutatakse erinevaid algoritme. Suhteliselt väikeste k väärtuste puhul kasutatakse Viterbi algoritmi, kuna see on kõige parem teadaolev rakendus maksimaalse tõenäosuse dekodeerimises. Modelleerimise struktuurskeem Simulinkis Joonis 5. Simulinkis koostatud skeem Modelleerimise programm Matlab 6.5 Tsym = 0.2; Tsample = 0.01; BERkodVec=[]; BERVec=[]; EbNoVec = [0:1:9]; for n=1:length(EbNoVec); EbNodB = EbNoVec(n); sim('h2irekindlus'); BERkodVec(n,:)= BERkod; BERVec(n,:)= BER; end;
· Maapealse televisiooni antennivõrgus ortogonaalset sagedusjaotusega modulatsiooni COFDM. Viimane neist on kõige häirekindlam. Ülekantav bitivoog jaotatakse paljude üksteise kõrval asuvate kandevõnkumiste vahel (8K-süsteemis on kasutusel 6817 kandesagedust sammuga 1,116 kHz) . Suure arvu kandesageduste kasutamise mõte seisab selles, et kui mõnel kandesagedusel on ülekanne häiritud (nt peegelduste tõttu), toimub vastuvõtuseadmes veakorrektsioon (Viterbi- koodiga). Niisugune tehnika teeb võimalikuks telesaadete stabiilse vastuvõtu ka liikuvatel objektidel (autos, rongis, laevas jm) . 5 Digitaaltelevisioonis võivad ühe saatevõrgu saatjad töötada ühel ja samal kandesagedusel ; saatjate levialade kattuvates piirkondades eri saatjate signaalid siis liituvad (mitte ei põhjusta signaalide vaibumist nagu analoogülekande korral). Sama-
või leidmine algorütmi abil kui kood on eraldamatu) Dekodeerimismeetodid: 1. Sündroomne meetod 2. Majoritaarne meetod 3. Maksimaalse tõepärasuse järgi 3.1 Range algoritm 3.2 Pehme algoritm 3.3 Viterbi algoritm Viterbi algoritm Tekitav maatriks koosneb hulkliikmetest G = ((1 1+z)) Tähistused: (4,2,1); (6,3); (6,2,1) Vastuvõetud koodi parandamine Viterbi algoritmiga: Leitakse teed igasse sõlmpunkti (igasse sõlmpunkti siseneb kaks teed). Valitakse ,,õige" tee, mis ,,jääb ellu". ,,õige" tee valitakse selline, et tema kaugus vastuvõetud koodijadast oleks väiksem. Nii moodustub igasse sõlmpunkti ,,õiged" teed. Võregraaf koondatakse L sammu järel. 76
Kvandi numbrile vastab impulsi hilistumisaeg. PWM Signaali impulsi pikkus on otseselt seotud sisendsignaali amplituudiga. Kvandi numbrile vastab impulsi kestus. 23. Loogikalülitused ja nende kasutamine. Inverter, NING, NING-EI, VÕI, VÕI-EI, Välistav VÕI. Lülituste skeemisümbolid, seisunditabelid, sisend- ja väljundsignaalide ajadiagrammid. Lülituste kasutamisnäited: poolsummaator ja summaator, dekooder, multiplekser, Viterbi modulaator. Nende skeem signaalid ja tööpõhimõte. Funktsiooni Loogikaelemendi tingmärk Signaal Olekutabel nimetus IEC* USA xy EI 01 10 x1 x2 y 0 0 0 NING 0 1 0 1 0 0 1 1 1 x1 x2 y 0 0 0 VÕI 0 1 1
annaabi.ee 
