Matemaatika
matemaatika seisukohast pole olulised. Niteks arv 5 pole seoses hegi
tegeliku hulgaga, kuid teda saab seada vastavusse he ke srmedega, 5 unaga
jne. Kigil sellistel hulkadel on elementide sisulisest thendusest
olenemata ks hine omadus - nende elemente saab seada kshesesse
vastavusse.
Matemaatika eripra teiste teadustega vrreldes on, et matemaatikas ei saa
pidada htki videt (peale aksioomide ja definitsioonide) teseks,
kui seda pole loogiliselt jreldatud varem teada olnud viteist. Loogiline
jreldamine on uute matemaatiliste tdede saamise vahend.
Matemaatika on tekkinud eluliste vajaduste, niteks aja- ja maamtmise,
ehituse jms. nudel. Ndisajal rakendatakse matemaatikat kigil
inimtegevuse aladel.
Matemaatika tekkejrk kestis 4. aastatuhandest 5. sajandini eKr. Sel perioodil
sugenesid paljud praktilised, kuid veel sstematiseerimata
eeskirjad mitmesuguste arvutuste sooritamise kohta (niteks pindala ja ruumala
arvutamiseks).