vitamiini vajadust. Organismi jaoks pole mõningane, ajutine vitamiini(de)ga üledoseerimine terav probleem. Vesilahustuvate vitamiinide üledoseerimine toiduga ei ole võimalik, sest üleliigne transporditakse lihtsalt loomulikul teel organismist välja. Rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimise oht tekib rikastatud toidu või toidulisandite tarbimisel. Toitumisest tingitud ületarbimisega kaasnevat hüper-vitaminoosi on sisuliselt tõestatud vaid A-vitamiini puhul ja sedagi vaid hülgemaksa söömisel. Vitamiinipuudus võib tekkida mitmetel põhjustel: · toitumuslik-olmelised põhjused (toiduainete defitsiit nälgimisel; tasakaalustamata ühekülgne toit; toiduainete vale töötlemine, nt.liiga pikaajaline kuumas hoidmine; imendumishäired, mida tekitab nt. alkoholism) · füsioloogilised põhjused (osade vitamiinide kõrgenenud vajadus näiteks väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel või vanuritel)
et nende taimede saagikus on suurem ja sealt tõuseb selge kasu tootjale GM rapsi seemnete õli on näiteks paremini omastatav kui tema metsikute vendade seemnetest puhastatud õli GM maguskartul e. pataat sisaldab suurenenud hulgas valke ja toiteaineid võrreldes mittemodifitseritud pataadiga. Kuldne riis sisaldab vitamiin A, mistõttu loodetakse sellest abi Aasia rahvaste A-vitaminoosi leevendamisel 18. Kimäärsus ja mosaiiksus Geneetilise mosaiigi ja kimääri erinevus seisneb selles, et mosaiik pärineb ühest sügoodist, kimäär aga kahest või mitmest. Mosaiiksed on aga teatud mõttes kõik loomad: sugunäärmetes moodustuvad neil haploidsed rakud, maksas ja ka muudes kudedes esineb mõningane hulk polüploidseid 19. GMO organismid 1. Transgeensed kanad: põllumajandus ja tervishoid 2
annaabi.ee 
