GMO taimed vajavad palju vähem väetist kui tavalised taimed, sest nad oskavad ise õhust vajalikke toitaineid kätte saada. Tänu sellele suudetakse vähendada põhjavee reostust, mida tekitab liigväetise sattumine põhjavette. Veel oskavad GMO taimed paremini kohaneda ilmastikuoludega ning on vastupidavamad. Rahvastik on kiiresti kasvav, maailmas on palju näljahädasid ning paljud inimesed ei saa piisavat vitamiinikogust toidust kätte. GMO taimed suudaksid seda olukorda leevendada, sest GMOtaimed on suurema tootlikusega ning väiksemalt maalapilt saab suurema koguse vilja. Praegu üks suurimaid leiutisi on riis, mis on kuldkollase värvusega nagu nartsissi lilled ja mis toodab beetakaroteeni, mille inimkeha tavaliselt muundub A- vitamiiniks. Kõiki neid artikleid lugedes mulle tundub, et GMO-d pooldavaid argumente on rohkem kui vastu argumente
GMO taimed vajavad palju vähem väetist kui tavalised taimed, sest nad oskavad ise õhust vajalikke toitaineid kätte saada. Tänu sellele suudetakse vähendada põhjavee reostust, mida tekitab liigväetise sattumine põhjavette. Veel oskavad GMO taimed paremini kohaneda ilmastikuoludega ning on vastupidavamad. Rahvastik on kiiresti kasvav, maailmas on palju näljahädasid ning paljud inimesed ei saa piisavat vitamiinikogust toidust kätte. GMO taimed suudaksid seda olukorda leevendada, sest GMOtaimed on suurema tootlikusega ning väiksemalt maalapilt saab suurema koguse vilja. Praegu üks suurimaid leiutisi on riis, mis on kuldkollase värvusega nagu nartsissi lilled ja mis toodab beetakaroteeni, mille inimkeha tavaliselt muundub A- vitamiiniks. Kõiki neid artikleid lugedes mulle tundub, et GMO-d pooldavaid argumente on rohkem kui vastu argumente
netis kõiksugu spordiportaalides leiduv info toitumise kohta, mida mina varem usaldanud olen, võib ikka väga mööda olla! 1. Üldiselt: Korralik toitumine peaks koosnema 57 toidukarrast päevas, s.t., et põhitoidukordade vahel võiks olla kerged eined puuviljad või müslibatoon nt. Pirukaid või okolaadi ei soovita eelistada, sest see tõstab päevase suhkrukoguse liiga kõrgeks ja langetab vitamiinikogust. 2. Süsivesikud: Eelkõige peaks menüüs palju süsivesikuid olema leib, kartul, riis, müsli, pasta, muud teraviljatooted ja puuviljad. See on väga tähtis, sest lihastes ja maksas on salvestatud energiavaru, mille keha saab ainult süsivesikutest ja selle energia varal töötab keha koormusel esimesed 6090 min. Peale korralikku söögikorda peaks olema vähemalt 2 tundi pausi enne trenni tegemist. Süüa enne trenni võiks jällegi palju süsivesikuid.
lükkab väsimuse edasi. (Kikas, Koger 2004: lk 241) Energiajoogid jagatakse komponentide järgi kahte gruppi: 1. guaraanat sisaldavad 2. tauriini sisaldavad. Kõiki energiajooke ühendavaks koostisosaks on alkaloidid, mida ei jõu-, ega spordijookides ei leidu: 1. kofeiin 2. tauriin (Ibid. lk 241) Energiajoogid on mõeldud spetsiaalselt pingeolukordade jaoks. Nende tarbimisega ei tohi liiale minna, sest üks purk (250 ml) sisaldab inimesele 24 tunni jookul vajalikku vitamiinikogust. Seega tuleks ööpäevas piirduda vaid ühe purgiga, sest vitamiinide ületarbimine on tervisele ülimalt ohtlik, eriti rasetatele, kel võivad tekkida lootekahjustused. (Ibid. lk 241, 244) Energiajoogid sisaldavad suhkrut sama palju kui tavalised karastusjoogid. Viimastel aastatel on aga suurenenud suhkruasendajatega energiajookide populaarsus. Koostisosade toime kohta on andmed puudulikud ning tihti piirduvad need loomkatsetega. (Liebert 2008: lk 121, 123)
annaabi.ee 
