Meditsiiniajaloo konspekt
olemuse kohta (nende keemiline koostis jms). Domineerima pääsesid juba eelnevalt jutuks
olnud küsimused vitalismist ja elujõust. Kuivõrd samal ajal oli suur mõju ka mehhanitsistlikul
lähenemisel, oli võimalik arutleda erinevate kudede erinevast erutuvusest, elujõust jne.
Göttingeni professor Albrecht v. Haller (1708-1777) oli suur Boerhaave austaja, viimane oli
oma mehhanitsistlikus (ning samas ajastule omaselt ka vitalistlikus) organismikäsitluses
näinud organismi kui kanalite võrgustikku, milles voolanuks elujõudu kandvad
kehavedelikud. Halleri arvates koosnenuks organismi tahked osad nn kiududest. Neid olnuks
kolme sorti. Nn ühendavatest kiududest koosnenuksid veresooned, sidekoed, luud ja organid.
,,Tundlikud" (vitalistlik omadus) kiud olnuksid närvikoed ning erutatavad (samuti vitalistlik
omadus) olnuksid lihased. Kahe viimase puhul oli tegemist spetsiifilise füsioloogilise
omadusega