Iseloomu bioloogiline põhi
see miski on sama oluline, kui geenides talletatav teave. Tänapäeva geneetika võimsa arengu
taustal kipub kõik muu peale DNA kergesti ununema, kogu elu püütakse taandada vaid
geenide avaldumisele. Aga vähemalt senikaua, kui teadlased ei ole võimelised elusrakku
katseklaasis sünteesima, ei mõista me täielikult elu olemust. Siin seisab ees avar tööpõld
tulevastele uurijatele, idealistidele ja vitalistidele!
Enamik inimese omadusi seostub mitme geeni mõjuga, s.t nad on polügeensed. See, kuidas
inimese pärilike tegurite kogum ehk genotüüp avaldub, sõltub keskkonnast. Inimese fenotüüp
põhineb keskkonna ja genotüübi koosmõjul ja näitab, millised on tema seesmised ja välimised
omadused.
Sisuliselt, Jaanus Remme artikli põhjal võiks järeldada, et bioloogiline põhi iseloomul justkui
oleks, kuid pole teoreetiliselt täielikult tõestatud.