Tiit Lauk humanitaar
memuaristikat.
Seega toetub käesoleva uurimuse empiiriline osa peamiselt kaht liiki materjalidele. Esimese
osa moodustavad nii kodu- kui välismaised publitseeritud allikad, teise osa käesoleva
uurimuse autori poolt läbiviidud intervjuud (kokku 47 isikuga), samuti kirjavahetuse teel
saadud andmed, mitmesugused arhiividokumendid, sh fotod jm. Nagu kirjutab ameerika
kultuurikriitik W. J. Thomas Mitchell, on aina enam visualiseeruvas maailmas ka akadee-
miliste distsipliinide juures üha suuremat tähtsust omandamas just visuaalse info mõistmise ja
analüüsimise oskus (Mitchell 1994: 16). Ka käesolevas uurimuses on fotod olnud oluliseks
(sageli ainsaks) usaldusväärseks dokumentaalseks allikaks, mille abil osutus võimalikuks
tuvastada nii konkreetsete kollektiivide pilliline kui isikkoosseis ja fikseerida arenguid ning
muutusi erinevate ajahetkede lõikes. Fotode tähtsust ajaloo allikana rõhutab ka Tõnis Liibek,