prokseemikaga. Selle tulemusega uuendas ta loomade hoidmisviise ja puuride ning aedikute ehitust loomadele oluliselt sobivamaks. Tema uuendused loomade pidamisel võeti kasutusele paljudes maailma loomaaedades. Loomad reageerivad ja panevad tihti palju kergemini tähele märke, mida meie neile saadavad, kui meie märke, mida nemad meile saadavad. 8) Martin Krampen (1928-) – saksa semiootik, semiootikaprofessor Göttingenis. Ta on töötanud visuaalsemiootika ja keskkonnataju valdkonnas, olles ka professionaalne kunstnik. Sai tuntuks fütosemiootika (vegetatiivse semioosi) alase tööga, mis hiljem kujunes oluliseks suunaks semiootilises bioloogias e biosemiootikas. Fütosemiootika – uurimus taimedevahelise märgiprotsesside kohta. 1970ndatel hakkas Krampeni töödest huvitma Sebeok. 9) Thure von Uexküll, et al– endosemioos – Thure panustas palju nii meditsiini ja biosemiootikasse. Alustas Glotteral
kosmilise korra filosoofiat ja nägi seal lääne-Euroopa ratsionalismi algeid, hierarhiseerivat. Avatud teos 1962 (The Open Work 1989) Puuduv struktuur (1968) Traktaat üldsemiootikast 1975 (A Theory of Semiotics 1977) Semiootika ja keelefilosoofia 1984 Reisid hüperreaalsusesse 1987 nimiessee ilmus enne1976 Baudrillardi Simulaakrumid ja simulatsioon (1981) Interpretatsiooni piirid 1990 (Interpretation and Overinterpretation 1992) Täiusliku keele otsing 1995 Kant ja nokkloom 1997 Visuaalsemiootika ("Puuduv struktuur" ja "Kant ja nokkloom"). Ikooniline märk mitte ainult ei oma mingeid ühiseid omadusi oma objektiga, vaid on ka täiesti suvaline, konventsionaalne ja motiveerimatu. Jutt ei ole mitte objekti omaduste taasesitus, vaid vastuvõtu spetsiifikast, st mõttelisest representatsioonist. Me tunneme kujutise ära, kasutades äratundmise koodi. Ikoonilisi koode on palju, erinevalt sõnalistest koodidest on nad nõrgad ja ebastabiilsed. Vastavad väljendile (hobuse kujutis).
annaabi.ee 
