muuseumide maailmakultuuri sedöövriteni välja. Niisamuti ei tohiks teoste valik klassis olla seotud kronoloogilise või ainult tunnustatud kunstiajaloo krestomaatiaga. Igas kooliastmes oleks huvitav valida võimalikult erinevatest ajastutest, erineva teema, stilisatsiooni ja abstraktsiooni astmega ja ka erinevatest tehnikatest töid, et õpilasel tekiks lai silmaring ja tundlik ,,nägemus". Samuti on hädavajalik kaasata kujutisi kaasaegsest visuaalkultuurist kuni igapäevaste tarbefoto, graafilise disaini, reklaami või videoni. See annab õpilastele mõista, et kaasaegsed kujutised on samuti väärtuslikud ja kõnekad. Erinevate muuseumide, blogide, pildipankade jms kujutised on õppetöös piiranguteta kasutatavad. Internetist piltide salvestamisel tuleb pöörata tähelepanu pildiallkirja ja pildi vastavusele. Samuti tasub meeles pidada, et polükroomsete tööde puhul võib reproduktsiooni koloriit olla täiesti erinev originaalist
vald vaid religioosne, praktiline kultus ☼ “Pildiantropoloogia. Visandeid pilditeadusele” : inimene on pildiline loend, uurimus inimese ja pildi vahekorrast ning piltide muutumisest ajas (ka tehnoloogia mõju) Jean-Claude Schmitt (sünd. 1946) ☼ keskaja imago-kultuur:imago (mitte ainult pilt), 3 imagot: 1. ontoloogiline: inimene kui Jumala pilt, kujutis; sügav roll 2. Kristlus kui pildireligioon: levitati visuaalsete kanalite abil, kristlik iseloom sai mõjutatud visuaalkultuurist 3. Kristlus kui visioonikultuur: mitte materiaalsed visuaalse teabe plahvatuslik kasv, visuaalse kultuuri surve, visuaalse kultuuri olulisus ja oskus 12.05 Materiaalse kultuuri ajalugu ☼ huvi materiaalsete asjade vastu ☼ 1970. a huvi sümbolite, tekstide, keele, vallas, alates 21. sajandist hakati pöörama käegakatsutavale tahule ☼ materiaalne pööre - asjade roll ☼ materiaalne väärtustas ilusaid ja vanu, vähem oli argipäevalistel asjadel
annaabi.ee 
