Filmimuusika
film ise oli nii hea ja endasse täielikult tõmbav, et sa ei pannud muusikat eraldi elemendina
lihtsalt tähele, mis muidugi omakorda tähendab ka, et muusika sobis suurepäraselt filmiga
kokku ning asjaolu, et see ei tõmmanud endale tähelepanu on positiivne, sulandudes täielikult
sellesse tugevasse emotsiooni, mille jätab hea film. Siin peitub ka filmimuusika omapära, et
paljudel juhtudel sobib muusika niivõrd hästi filmiga kokku, et eraldi, ilma igasuguse saatva
visuaalita, pole sel enam seda tugevat mõju. Selle tõttu otsin ma siiski muusikat, mida ma
saan korduvalt kuulata ja nautida puhtalt muusika enda pärast. Hea filmimuusika on ka see,
mida kuulates satud sa jällegi samasse emotsionaalsesse seisundisse, milles sa olid esimest
korda filmi vaadates. See on element, mis annab filmimuusikale erilise tähendusse, sest koos
muusikaga ujuvad teadvusse ka pildid ja emotsioonid filmist ning kõik see kokku võib anda