Fröbel leidis Õige aluse, mis temale lapse hinge saladused avas ja temale kasvatustöö juhiks oli. See alus on lapse tegevustung, mis juhib imeva lapse esimesi liigutusi ja neile pärastpoole järgnevaid mängusid. Fröbel ütleb ise, et ta kõik lastelt ja emadelt on õppinud ja neilt ikka veel õpib. Laste tegevust tundma Õppides, selle üksikutest osadest üleüldist eraldades leidis ta abinõu kasvatussihtide kättesaamiseks--lapse siseilma ning ühisilma vahel silla ehitamiseks. Ta on vististe esimene kasvatusteadlane, kes lapse tegevustungile nii suure tähtsuse andis. Selles pidi peegelduma inimese kolmainsalt loov tegevus: töö, tundmine ja mõtlemine. Arusaadavalt pidi kasvatusline tegevus koonduma selleks, et tegevustungi arendada. Töös, isetegevuses, loomises kasvab laps, sellega ühenduses seisab vaatlemine, mille selgituseks on kõne; viimane aga äratab mõtlemise. Lasteaed on noorsoo kasvatuse esimene aste. Mis sellele peab
aasta aprilli lõpul või mai algul allkirjastab Tammsaare Käthe Weltmanile saadetud postkaardi "Teie A. Hansen" tutvus oli seega veel teietamise järgus (Tammsaare kirjad siin ja edaspidi "Kogutud teoste" 18. köitest). Napilt kuu aega hiljem, 28. mail saadab ta neiu Weltmanile hoopis isiklikumates toonides kirja, millest ilmneb, et Käthe on Tammsaarele Koitjärvele külla tulemas, kuid kirjanik püüab neiu tulekut tolle pakutud ajast hilisemale lükata. "Parem oleks vististe nii 15. juulil tulla, siis saaks ehk osagi heinatööst mööda ja minul oleks rohkem vaba aega," teatab Tammsaare. "Ma pean igatahes neid aitama, sest nemad on minule ikka vastutulelikud olnud ja on ka seda tulevikus" (jutt käib vend Jüri Hanseni perest). Veel loeb kirjanik samas kirjas neiule, keda ta alles kuu aega tagasi teietas, peale päris õpetlikke sõnu: "Ma tahaksin ainult ühte: et Sa meelerahu leiaksid, hästi puhkaksid ja kosuksid, pingul närvid leevendaksid. Igatsus