tom
TATJANA: Jah, siin on nüüd küll kirjanduskriitikut vaja.
(Vaatavad kõik Belinski otsa.)
BELINSKI: Meil ei ole kirjandust.
(Paus.)
30
ALEKSANDER: No, hüva. Mina annaksin härra Puskinile oma
esialgse õnnistuse, kui ta ainult oma naise välja
kannataks.
MIHHAIL: (Aleksandrale) Puskin ei ole sulle kunagi luuletust
kirjutanud, erinevalt Vissarionist... (Belinskile)
Kõik on korras, see pole saladus, me oleme kõik
seda lugenud.
TATJANA: Nüüd te arvatavasti mõtlete, et me oleme
kohutavad inimesed. Kas te kahetsete praegu, et te
tulite?
BELINSKI: Ei. See on, nagu viibiks unes... (hämmastunult) ja
te kõik elate siin! Kadunud asjad ühest teisest elust
tuuakse teile tagasi karpkala kõhus.
ALEKSANDRA: Ta räägib, mis pähe tuleb.
annaabi.ee 
