Kuidas kirjutada arvustust?
Lavastaja pihib kavalehel, et otsus «suure saali raske variandi kasuks» ei tulnud kergelt. Kiusatus olnuks
küll teost kärpida, kuid kadunud õpetaja Reet Neimari loengutest meelde jäänud sõnad «Me peame
hakkama kuulama igavuse muusikat, mitte ütlema, et Tsehhovi näidendid on igavad» pühkis meelest
eksperimenteerimise mõtted.
Nõnda on meie ees küll Tsehhov, aga paradoksaalselt taandub autentsuse püüd hoopis ettemänguks.
Vaheajal kõnetasin teatrikriitik Margot Visnapit, kes märkis, et kõik kulgeb kuidagi liiga lineaarselt.
Nõustusin.
Lavastaja kõhklused, kahevahel olek paistab läbi. Lavapilt (kunstnik Jaanus Laagriküll) markeerib 1901.
aasta maailmaesietenduse kujundust Moskva Kunstiteatris.
Kontseptuaalsele nihkele peaksid viitama hoonete fassaadiremondiks mõeldud rauast tellingud.
Võimalik tõlgendus: kogu elu tehakse plaane, ehitatakse unistustelosse, ümbritsetakse need
mõttetellingutega, aga sinnapaika see jääb. Mõeldav
annaabi.ee 
