Puuduseks võib lugeda termopaaride korrosiooni või oksüdeerumist, samuti termopaari poolt toodetud signaali väikest võimsust, mis eeldab võimendi rakendamist automaatsüsteemides kasutamisel. Fototakisti. Fototakisti on andur, millega mõõdetakse kiirgust. Fototakisti on kahe elektroodiga pooljuhtelement (joonis 0.2.17.), mille elektrijuhtivus sõltub langeva kiirguse intensiivsusest ja spektrist. Pliisulfiidist fototakisti reageerib kõige tundlikumalt infrapunasele kiirgusele, vismutsulfiidist kiirgusele, mille lainepikkus asub infrapunase ja nähtava spektriala piiril, kaadiumsulfiidist nähtavale valgusele. Fototakistitel on suur tundlikkus, nende omadused sõltuvad suuresti temperatuurist, neil on mittelineaarne valguskarakteristik ja kõrge müratase. Kasutatakse leegi kontrollimiseks ja temperatuuri mõõtmiseks. Fotoemissioonandur ehk fotorakk. Fotoemissioonanduri tööprintsiip põhineb ventiilfotoefektil ehk fotoefektil tõkkekihis –
Fototakistite omadused sõltuvad temperatuurist, neil on suur eritundlikkus (mitusada mA/(V*lm)) ja suur ajakonstant (0,01...10 ms), mittelineaarne valguskarakteristik ja suur müratase. Neid kasutatakse kiirgusdetektoritena (sensoritena) automaatreguleerimissüsteemides jm. Fototakisti koosneb klaasplaadist, millele on kantud õhuke pooljuhi kiht. Pooljuhi kahele vastasküljele on kinnitatud metallelektroodid. Pliisulfiidist fototakisti reageerib kõige tundlikumalt infrapunasele kiirgusele. Vismutsulfiidist fototakisti reageerib kõige tundlikumalt kiirgusele, mille lainepikkus asub infrapunase ja nähtava valguse spektriala piiril. Kaadmiumsulfiidist fototakisti on kõige tundlikum nähtavale valgusele. Joonis 4.2. Fototakisti ehitus, tingmärk ja väliskuju [5] Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 4 (43)
annaabi.ee 
