oksüdatsiooniastmega soolad,nt TaC (410kraadi) ja TaBr (375kraadi) ja eraldub H .Kõrgemal temperatuuril halogeniidid osaliselt lagunevad,nt üle 550kraadi. Vesinikuga moodustab Ta nii hüdriidi(Ta H) kui ka tahke lahuse (sisaldab kuni 30 aatomprotsenti H). Süsinikuga tekivad karbiidid Ta C ja TaC. Lämmastikuga moodustuvad TaN,Ta N ja mittestöhhiomeetrilised nitriidid. Tantaal reageerib ka teiste lämmastikurühma elementidega: fosforiga,arseeniga ja antimoniga(tekivad mitmed stibiidid).Vismutiga (nagu ka paljude teiste metallidega) moodustab tantaal sulameid. Tantaali reageerimisel väävliga tekivad sulfiidid TaS ja TaSi,räniga 4 silitsiidi TaSi,Ta Si ,Ta Si ja Ta Si ,kõik rasksulavad püsivad kristallained. Reageerimisel booriga tekivad mitmed boriidid,sh ülirasksulav TaB , Üldiseld kaldub Ta (nagu ka Nb)moodustama lisaks veel mittestöhhiomeetrilisi ühendeid mitmete eelnimetatud elementidega. Kasutatud kirjandus: Raamat ,,Elementide keemia" http://web.zone.ee/chemistry/Ta
sisestatakse eelnevalt süstlasse imetud teada kontsentratsiooniga vismuti lahus vastavasse aasa. Seejärel muudetakse reaktori lüliti asendit, mille järel kandelahus viib kogu süstitud vismuti lahuse läbi reaktori aasa detektori raku poole. Detektorina kasutame UV-Vis spektrofotomeetrit. Vismusti lahuse süstimisel EDTA lahusesse reaktoris toimub reaktsioon Na2-EDTA + Bi(NO3)3 Bi-EDTA + Na+ NO3-, kus Na-ioonid EDTAs asenduvad vismutiga, mille tulemusena tekib värvitu EDTA-Bi kompleksühend, mille absorptsiooni mõõdame spektrofotomeetriga 265 nm juures. Mõõtmisi teostame kolmes korduses. Tulemused Voogsisestusanalüüsi käigus saime erinevate kontsentratsioonide puhul järgmised piikide kõrgused: Proov Kõrgus cm Konts ug/ml Bi konts ug/ml 1 1,7 0,6 0,32 1 1,6 0,6 0,32 1 1,4 0,6 0,32
(NO) või lämmastikdioksiid (NO2), kaadmium(II)nitraat ning vesi. Erinevalt tsingist on kaadmium leeliste suhtes püsiv ning reaktsiooni ei toimu. Sulamistemperatuurist kõrgemal temperatuuril reageerib kaadmium halogeenidega, mille tulemusena tekivad dihalogeenid, näiteks kaadmiumkloriid. Reageerimisel kalkogeenidega ehk 16. rühma elementidega tekivad sarnaste omaduste ja kasutusaladega värvilised ühendid. Kaadmium ei reageeri vesiniku, lämmastiku, süsiniku, räni ega vismutiga, kuid viimasega moodustab sulameid (Karik ja Truus 2003). Cd reageerib teiste 15. Rühma elementidega (P, As, Sb), moodustades arvukalt erinevaid ühendeid, millest tähtsamad on sarnaste omadustega kaadmiumfosfiid, kaadmiumarseniid ja kaadmiumantimoniid. Kaadmium moodustab ka mitmesuguseid kompleksühendeid, millest tuntumad neist sisaldavad tsüano-, ammiin- jmt rühmi (Karik ja Truus 2003). 2. ÜHENDID 2.1. Veeslahustuvad soolad
annaabi.ee 
