Eristab ideaalseid vedelikke reaalsetest. Ideaalsetes vedelikes viskoossust ei arvutata. Laminaarselt liikuva vedeliku kihtide vahel tekib viskoossust põhjustatud hõõrdejõud, mida kirjeldab I Newtoni valem: , kus - hõõrdepinge erinevate kihtde vahel, - absoluutse viskoossuse tegur dünaamiline viskoossus (Pas), - kiirusgradient, A- kihtide vaheline pindala m2, - kinemaatiline viskoossustegur Mõlemad viskoossused olenevad vedeliku liigist, temperatuurist ja rõhust ning määratakse katseliselt viskosimeetri abil.vedeliku soojenedes viskoosus väheneb, rõhu tõustes suureneb. Kinemaatilist viskoossust saab arvutada J. Poiseulle' valemist. Kui vesi on 18°C siis võiks võtta =10-6 (m2/s). Küllastunud auru rõhk rõhk, mille juures hakkab vesi keema ja muutub auruks. Rõhu väärtus oleneb vedelikust ja selle temperatuurist
Kui aga osake liigub, siis mõjub tema vastu jõud. Vedelikus oleks see viskoossus. Kuna me uurime osakest, siis oletame et liikuv osake on ühtlasti punktmass, mis avaldab survet punktpindalale. Sellisel juhul iseloomustab viskoossust valem. Newtoni kolmas seadus ütleb meile, et mõju ja vastasmõju on võrdsed, seega. = .) Paneme ja saadud valemid kokku See ongi difusioonikonstandi avaldis, k on Boltzmanni konstant, T on temperatuur, f on viskoossustegur. Difusiooni sügavuse avaldis Võtame Ficki I seadusest tuletise x-i kaudu , kui D=const siis Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 6. Kolloidlahuste osmootne rõhk. Defineerime esiteks osmootne rõhk. Olgu meil selleks kaks faasi ja . ja vahel on osaliselt läbilaskev membraan (piirpind).
annaabi.ee 
