kutsunud põhjused (rõhkude vahe voolutoru erinevates ristlõigetes). o Sisehõõrde tekkemehhanismid: Tõmbejõud molekulide vahel (peamiselt vedelike puhul). Molekulide difusioon (oluline gaaside puhul). Turbulents (nii vedelike kui gaaside puhul), levinum suuema ulatusega liikumiste korral. · Newtoni sisehõõrde valem, njuutonlikud ja mittenjuutonlikud vedelikud. o f = S , - viskoossuskoefitsent e dünaamiline sisehõõrdetegur [Pa s], - kiiruse muutumine vertikaalis, S pindala. o Njuutonlikud vedelikud vedelikud, millel sisehõõrdetegur on antud temperatuuril konstantne ja ei sõltu voolukiirusest. Nt vesi, bensiin, petrooleum, õhk. o Mittenjuutonlikud vedelikud vedelikud, millel sisehõõrdetegur antud temperatuuril sõltub voolamiskiirusest. Nt veri (tervikuna). · Hagen-Poiseuille valem.
vastupidavad. Liikumatu vesi ei purusta, seetõttu saavad sellises vees taimed ilma tugikudedeta elada. Elusa tsütoplasma tihedus on lähedane vee omale. Kuid need organismid, millel puuduvad kohastumused vees hõljumiseks, vajuvad varem või hiljem veekogu põhja. Planktoniorganismide vajumiskiirust arvestatakse Stokesi valemi alusel: a vajumiskiirus, q keha ristlõige, g gravitatsioonikonstant, r kera raadius, S keha tihedus, S vedeliku tihedus, - viskoossuskoefitsent. Vee viskoossus väheneb temperatuuri tõusmisel (1 kraadi korral 2,5%). Vajumise aeglustamiseks kujuneb mõnel organismil paks limakiht, teistel jätked jm. Taolisi temperatuurist ja tihedusest tingitud muutusi välimuses nim tsüklomorfoosideks, neid esineb paljudel planktoniorganismidel. Valgusreziim. Valgustingimused on vees palju halvemad kui õhkkeskkonnas ja suured on nende kvalitatiivsed erinevused. Osa veekogule langevast valgusest peegeldub pinnal, osa lahustub komponentideks ja
annaabi.ee 
