Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"viskoosem" - 4 õppematerjali

Vedeliku viskoossuse temperatuurierinevus
2
docx

Vedeliku viskoossuse temperatuurierinevus

3 35 308 0,003248 333,1578 5,80862 4 40 313 0,003194 236,8695 5,46751 3) arvutatakse viskoossuse aktiveerimisenergia EA 4)Seega saab aktiveerimisenergiat arvutada graafiku ln = f(1/T) tusu abil. Sirge graafiku tõusu järgi leidsin, et A= -12,29 , B= 5565,8 ln = ln A +EA/RT Aktivatsioonienergia EA väärtus graafikust loetuna EA/R= 5565,8*R = 46274,06J Järeldus: Mida madalam on lahuse temperatuur, seda viskoosem on aine. Viskoossuse vähendamiseks aines kulub aktivatsioonienergiat. Tabel n =f(T) Tabel ln n = f(T/1)

Keemia → Füüsikaline keemia
73 allalaadimist
Litosfäär - Geograafia KT
2
doc

Litosfäär - Geograafia KT

tee maapinnale. Vulkaane esineb: Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul). Tegevuse järgi: Aktiivsed e tegevvulkaanid ­ pidevalt gaase välja ajavad või perioodiliselt purskavad vulkaanid, Passiivsed ­ pole aastasadu või tuhandeid tegutsenud, Kustunud ­ puuduvad andmed nende tegevuse kohta inimajaloo jooksul Kihtvulkaanid e stratovulkaanid ­ magma viskoosem, happelisem, ei voola enne tardumist väga kaugele, väljub lõõrist enamasti plahvatusega. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Nt: Vesuuv, Fuji. Kilpvulkaanid­ magma suhteliselt vedelam, aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist enamasti rahulikult. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa). Nt: Islandil, Uus-Meremaal

Geograafia → Geograafia
140 allalaadimist
Litosfäär-vulkaanid-maavärinad-maakoor-laamad
10
doc

Litosfäär, vulkaanid, maavärinad, maakoor, laamad

Kuidas leitakse maavärina epitsenter ­ registreeritakse erinevate seismograafidega maavärina raadjus ning nende ristumiskohas ongi epitsenter Tsunaami e ,,laine sadamas" ­ tekib kui maakoore murrang toimub ookeani põhjas, mis surub veemassi üles 10. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. Kihtvulkaanid e stratovulkaanid ­ magma viskoosem, happelisem, ei voola enne tardumist väga kaugele, väljub lõõrist enamasti plahvatusega. Nt: Vesuuv, Kljutsi, Fuji. Kilpvulkaanid (shield) ­ magma suhteliselt vedelam, aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist enamasti rahulikult. Nt: Islandil, Uus-Meremaal, Hawail Purske produktid: Laava ­ karbonaatne laava pimss Gaasid ­ veeaur, CO2, SO2, väävelvesinik jt.

Geograafia → Geograafia
127 allalaadimist
Litosfäär Geograafia
7
docx

Litosfäär Geograafia

Kuidas leitakse maavärina epitsenter ­ registreeritakse erinevate seismograafidega maavärina raadjus ning nende ristumiskohas ongi epitsenter Tsunaami e ,,laine sadamas" ­ tekib kui maakoore murrang toimub ookeani põhjas, mis surub veemassi üles 1. 10. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. Kihtvulkaanid e stratovulkaanid ­ magma viskoosem, happelisem, ei voola enne tardumist väga kaugele, väljub lõõrist enamasti plahvatusega. Nt: Vesuuv, Kljutsi, Fuji. Kilpvulkaanid (shield) ­ magma suhteliselt vedelam, aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist enamasti rahulikult. Nt: Islandil, Uus-Meremaal, Hawail Purske produktid: · Laava ­ karbonaatne laava pimss · Gaasid ­ veeaur, CO2, SO2, väävelvesinik jt. · Tahked osad ­ vulkaaniline tuhk, liiv, lapillid, pommid (kõigil kindel suurusvahemik)

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun