Boltzmanni superpositsiooni printsiip
matemaatilisi mudeleid, mis tulenevad Boltzmanni superpositsiooni printsiibist.
1876. aastal tegi Boltzmann ettepaneku, et roomet kirjeldab funktsioon, kus näidisele mõjub kogu
koormuste ajalugu. Teiseks tema tähelepanekuks oli, et iga koormuse samm annab sõltumatu
panuse katsekeha lõplikule deformatsioonile ehk materjali reageerimine antud koormusele on
sõltumatu materjali reageerimisest igale sisepingele, mis on juba materjalis. Boltzmanni printsiip on
väga oluline teooria lineaarses viskoelastsuses. Lineaarse viskoelastsuse modelleerimiseks
kasutatav matemaatiline mudel tuleneb Boltzmanni printsiibist ja omab järgnevat kuju: = 0J(t t0)
+ (1 0)J(t t1) +...+ (i i-1)J(t ti)+..., kus J on materjali vastavus ehk J= 1/E. Boltzmanni
printsiip kehtib nii väga väikeste deformatsioonide puhul kui ka suurte deformatsioonide puhul, mis
on kaua kestvad. See on tingitud sellest, et polümeersetel vedelikel on kahanev mälu mineviku
koormuste suhtes.
Kasutatud kirjandus
1
annaabi.ee 
