Teraviljaviski
vaesel, vähese lämmastikusisaldusega pinnasel, mis teeb ta nii sobilikuks alkoholi
kääritamisel. Isegi enamikule rukkiviskidest lisatakse pisut otra. Ka odrasorte on erisuguseid:
kui sotlased eelistavad kaherealist, siis rukki- ja Bourboni viski valmistamisel lisatakse
kuuerealist otra. Aretatud on ka odrasorte, mille saagikus on
suurem, samas ei sobi need nii hästi viskitootmiseks, sest nad sisaldavad palju lämmastikku,
mis mõjutab omakorda viski maitset. Rukist hakkasid viskivalmistamisel suuremal määral
kasutama iirlastest väljarändurid Ameerikas, seda nii idandatud kui ka idandamata ujul.
Rukkiviskit toodavad mitmed tehased näiteks Kentuckys, kus straight rye whiskey
algmaterjalis peab olema 51 % rukist. Ka Kanadas enamasti lisatakse rukist, aga vähemal
määral, kuigi näiteks Albertas toodetakse 100% rukkist valmistatud väga omapärase maitsega
viskit.
Mais on peamine teravili Bourboni viski tootmisel. Seaduse järgi peab seda olema vähemalt
51 % teraviljamassist