Teraviljaviski
share) ning see võib moodustada kuni 3% mahust aastas.
Ka seguviskit hoitakse pikka aega vaatides, et teravilja- ja linnaseviski saaksid omavahel
seguneda ja harjuda ("abielluda") ning tekiks soovitud omadustega jook.
Viskimeistrid armastavad tihti rääkida sellest, mis toimub viski küpsemisel vaatides. See on
jutuaine, mille puhul saab rahulikult kasutada sõnu salapärane, müsteerium, mõistatuslik jms.
Küpsemise tulemus sõltub paljudest teguritest. Üpris üksmeelselt aga asetavad
viskiasjatundjad nii Sotimaal ja Iirimaal kui ka Põhja-Ameerikas ja Jaapanis nende seast väga
kõrgele kohale kliima. Tõeline viski vajab küpsemiseks just selliseid ilmastikuolusid, nagu
neid leidub Sotimaa ning Iirimaa niisketes udustes mägedes ja tuulistel randadel, mida uhub
Golfi hoovusest soojendatud avameri ehk siis Kentucky ja Tennessee mägises ja niiskes
looduses. Viskivaadis toimuvat on üritatud kirjeldada ka keemia keeles. Selle kohta on
annaabi.ee 
