· Kõik katapuldid viskavad midagi. · Katapult on ammu järeltulija . · Esimesed nähtused katapuldist olid 3-4 sajand enne kristust selle aja katapuldid olid lihtsalt hästi suured ammud. BALLISTA · Ballista ehitus oli sarnane suure ammuga ja see töötas pinge abil. · Ballistad olid mõeldud suurte puust või rauast noolte lennutamiseks. · Jõu sai masin venitatud nööridest või vedrudest. Ballistad lennutasid raskeid polte viskenooli ja odasi sirgel trajektooril. · Ballista oli leiutatud Kreekas ja nimetus tuleb kreeka keelest ja tähendab viskamist MANGONEL · Mangonelid lasid suuri kive kausikujulisest ämbrist ,mis oli tala külge kinnitatud. · Teises otsas oli vedru, mis hoidis tala pinges ja nöör millega tala pingutati. Kui nöör lahti lasti ,lendas vistav ese suurel kiirusel sihtmärgi poole. · Loobiti kõike ,mis võis tekitada segadust lossimüüride
see töötas pinge abil. kausikujulisest ämbrist ,mis oli tala Ballistad olid mõeldud suurte puust või külge kinnitatud. rauast noolte lennutamiseks. Teises otsas oli vedru, mis hoidis Jõu sai masin venitatud nööridest või tala pinges ja nöör millega tala vedrudest. Ballistad lennutasid raskeid polte pingutati. Kui nöör lahti lasti viskenooli ja odasi sirgel trajektooril. ,lendas vistav ese suurel kiirusel Ballista oli leiutatud Kreekas ja nimetus tuleb sihtmärgi poole. kreeka keelest ja tähendab viskamist Loobiti kõike ,mis võis tekitada segadust lossimüüride sees alates
(Imperial Roman Army 2012) 1.1. Relvastus Esimesel sajandil oli leegionäride põhirelvastuseks paar viskeoda (pilum), lühike sirge mõõk (gladius), kujult gladiusele sarnanev pistoda (pugio), ristküliku kujuline painutatud kilp (scutum), kaela kaitseva kraega ja kõrvu ning ülevalt tulevate löökide vastu kaitseva äärega ``Galli kiiver`` ja metallplaatidest koosnev keha ja õlgu kaitsev turvis (lorica segmentata). Mõned sõdurid võisid kaasas kanda ka väikeseid viskenooli (plumbatae), aga see ei olnud laialt levinud. (Roman Legions 2012) Pilum (lisa 1) oli umbes 2 meetri pikkune viskeoda, mis koosnes kahest osast. Esimene osa oli puust vars, mis oli umbes pooleteise meetri pikkune. Teine osa oli raudpulk, mis lõppes kidalise teravikuga- see pidi vastase kilbi külge kinni jääma, et vastasel oleks raske oma kilpi käsisteda. Raudosa pidi viskamisel ära painduma või murduma, et seda ei saaks tagasi visata ja selle pärast
annaabi.ee 
