mängijast tõelise viskaja. Sellele aitab kaasa ka jätkuv mentaalne treening: mängija visualiseerib 3 kuni 5 minuti jooksul õnnestunud viset, selle vormi, tunnetust ja ka näiteks korvivõrgu sahinat. - Jalgade töö: mängijad peavad mõistma, et jalgade kiire töö ja palli püüdmine on eduka viskamise aluseks. Mängijad peavad oskama end kõigepealt ilma pallita vabaks mängida, siis söödu vastu võtma pöörama korvile kolmikohu asendis ja valmistuma viskeks. - Läbimurdepõrgatus: Õpetage mängijaid läbimurdepõrgatuselt korvi ründama ja sooritama viset korvile võimalikult lähedalt. - Õige visketehnika: Õiget visketehnikat võib välja arendada ainult siis, kui selleks on piisavalt oskusi ja jõudu. Erinevaid pealeviskeid on korvpallis palju: - liikumise iseloomu järgi: paigalt, liikumiselt ja hüppelt - viskeraadiuse järgi korvist: lähi- (kuni 3 m), keskpositsiooni (36,25 m) ja kaugviseteks (alates 6,25 m)
vastu ka sõrmedega. Pallingu vastuvõtul alt on tähtis, et käte asend on õige. Käed peavad olema küünarnukkidest lukustatud. Pallile ei lüüa vastu, vaid aidatakse jalgadega kaasa. Selleks tuleb olla poolkükk asendis, ning vastuvõttes tuleb jalgadega tõusta ülespoole, et vastuvõtt oleks sujuvam. Sõrmedega vastuvõttes tuleb samuti aidata jalgadega kaasa, sest muidu võib tulla soe pall, see tähendab, et pall on liiga kaua sõrmede peal, et see juba muutub püüdmiseks ja siis viskeks. Palling (serv) Pallingu löömiseks on erinevaid võimalusi: 1. alt või ülevalt; 2. eest või küljelt; 3. hüppelt või maast; 4. vindiga või planeerivalt. See on ainus element võrkpallis, mille mängija sooritab üksi. Tema tegevus ei sõltu vastaste ega võistkonnakaaslaste eelnevatest pallipuudetest. Kui algajatel on eesmärgiks pall määrustepäraselt mängu panna, siis edasijõudnutel on palling esimeseks rünnakuks. Alt-ees palling
peale oma keha palli püüdmiseks või kui pall puutub kiivrit mis on väljakumeeskonna poolt sinna jäetud. Meeskond ei pea olema battimas, et saada extra jookse.(1) Pallimine ja väljalt eemaldamine Pallimine Pallija viskab palli batsmani poole, kasutades pallimiseks mõeldud tehnikat: küünarnukki võib hoida ükskõik millise nurga all ja seda võib ettepoole painutada kuid ei tohi sirutada viske ajal. Kui küünarnukk läheb sirgeks enne viset loetakse seda valeks viskeks ning kirja läheb no ball. Uue kriketikoodeksi alusel on peale tervisekaitse ekspertidega arutelu lubatud küünarnukki sirutada kuni 15 kraadi võrra kuid, kui see nurk on suurem kui 15 kraadi loetakse see no ball'iks. Uus reegel kehtestati pallijate vigastuste vältimiseks. Tavaliselt viskab pallija palli nii, et see põrkab enne batsmanini jõudmist. Osa pallija eespool olevast jalast pallimise hetkel (siis kui pall lahti lastakse) peab olema vastava joone taga et seda ei
annaabi.ee 
