liikide eellane, sellel kui Paranthropus boisei ja teised sarnased liigid välja surid. Olduvai kuristikust leiti samast kihist nii Homo habilis 'e kui ka Paranthropus boisei fossiilluid. Osavinimene oli sihvakam ning tema ajukolju maht oli tunduvalt suurem. Osavinimese tööriistad olid väga lihtsad. * teravaotsaline kaevamiskepike- kasutati söödavate juurte ja näriliste urgude lahtikaevamiseks. * puunui ja käepärased viskekivid- jahipidamiseks. * ovaalseid või pirnikujulised kivid- lihalõikamiseks Habilise põhimenüü moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukate vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad ja muud. Lisaks kütiti väiksemaid ja ohutumaid loomakesi nt. närilised, kilpkonni, linde.
Lisaks kütiti väiksemaid ja ohutumaid loomakesi - närilisi, kilpkonni, linde jt. Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid tasapisi hakkas see kasvama. Toore liha söömine oli tähtsal kohal inimese arengus, sest lihast saadavad toitained mõjutavad soodsalt aju talitlust. Osavinimese tööriistad olid väga lihtsad, söödavate juurte ja näriliste urgude lahtikaevamiseks kasutati arvatavasti teravaotsalisi kaevamiskepikesi, jahipidamisel abistas puunui ja käepärased viskekivid. Lihalõikamiseks kasutati ovaalseid või pirnikujulisi kivisid, mille ühest otsast kujundati kildude äralöömisel kitsas, hambuline tera. Tööriistana sai kasutada ka teravaservalisi kivikildusid. Loomulikult oli osavinimesel tööriistu palju rohkem, kahjuks aga ei tea me neist midagi. Võrdluseks olgu öeldud, et näiteks simpansid kasutavad 14 erinevat tööriista. Sirgeinimene (Homo erectus) Umbes 1,5 miljonit aastat tagasi vahetas osavinimese välja sirgeinimene (Homo erectus)
primaatidele liiga vaenulik. Ometi ei suutnud ta end kaitsta suurte kiskjate (näiteks hiigelleopardi Dinofelis barlowi eest. Homo habiliskasutas tööriistu põhiliselt koriluses (muuhulgas raibete liha tükeldamiseks), kuid mitte kaitseks ega küttimiseks. Osavinimese tööriistad olid väga lihtsad, söödavate juurte ja näriliste urgude lahtikaevamiseks kasutati arvatavasti teravaotsalisi kaevamiskepikesi, jahipidamisel abistas puunui ja käepärased viskekivid. Lihalõikamiseks kasutati ovaalseid või pirnikujulisi kivisid, mille ühest otsast kujundati kildude äralöömisel kitsas, hambuline tera. Tööriistana sai kasutada ka teravaservalisi kivikildusid. Loomulikult võis osavinimesel palju rohkem tööriistu olla, millest me midagi ei tea. Võrdluseks olgu öeldud, et näiteks simpansid kasutavad 14 erinevat tööriista. Homo erectus Esimese Homo erectus'e leidis Hollandi arst ja antropoloog Eugene Dubois Jaava saarelt 1891. aastal
annaabi.ee 
