Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni.
kooliraamatute vähesus. Kubermanguvalitsus lubas tulevikus hoolt kanda õpperaamatute
trükkimise eest. (Andressen 2003, lk. 77)
Kooliaja hakulpidi pastor andma koolikohuslaste nimekirja igale mõisnikule, need aga
külakubjaste abiga lapsed kooli nõudma. Kubjas pidi iga nädal kooliskäimist kontrollima
ja puudujatest mõisnikule teatama, mõisnik aga talupoegi karistamisega sundima lapsi
kooli saatma. Pastoril tuli iga nelja nädala järel mõisa- ja külakoole visiteerida ning
märgatud puudustest mõisnikule teatada. Kodus õpetust saanuid tuli pastoreil
eksamineerida lihavõttepühade paiku, s.o. koolitalve lõpul. (Eisen 1989, lk. 233)
Enamik mõisnikke kartis 1770. aastail, et seoses lugemisoskuse levimisega toimuvad
muutused talupoegade meeleolus, süvenevad nende pärisorjusest vabanemise püüdlused.
Seepärast jätsid paljud mõisnikud 1765. aasta koolipatendi nõudmise asutada mõisa- ja
külakoole täitmata
annaabi.ee 
