Taani raamatukultuur
Seetõttu ei toimunud Taanis üldist
teadusi ja vaimuelu vabastavat pööret. Ainult piibel (Kr. Pedersen) ja mõned hädavajalikud
vaimulikud käsiraamatud, mõned M. Lutheri tööd, mõned kirikusalmid jms. tõlgiti
emakeelde. Kristiern Pedersen'i (u. 1480-1554) tõlketegevus, eriti tema piiblitõlge (1550 nn.
Kristian III piibel") määras edaspidiseks kindlaks emakeelse kirjakeele, mille aluseks sai
själlandi murre. Sellest ajast veel ka Peder Palladius'e (1503-1560) ,,Visitatsiooniraamat"
lopsakate rahvalike kõnekäändudega. Ka kuulub siia reformatsiooniaja lõpu silmapaistvate
ajalooliste harrastustega vaimulik Anders Sörensen Vedel'i (1542-1616) katse jätkata Saxo
Taani ajaloo edasikirjutamist, mis talle kuningakoja poolt ülesandeks tehakse, kuid mis talle
ülejõu käivaks osutub. Vedel' ilt valmib ainult Saxo ajaloo rahvalik proosatõlge (1575) ja
esimene väärtuslik taani rahvaluule kogu ,,100 valitud taani rahvalaulu" (1591).
,,Õpetatud ajastu"
Järgnev XVII saj
annaabi.ee 
