Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal?
Suurem küsimus on siiski see, kuidas mõjutas ristiusu levik Eesti vaimuelu tol ajal?
Alistatud aladele loodi piiskopkonnad, ehitati kirikuid, kabeleid ja kloostreid - sageli
paganlikesse pühakohtadesse, et rahvas võiks sujuvamalt uue usu kombestiku omaks võtta.
Nõnda jäi valdav enamus maarahvast veel sajanditeks küll nime poolest kristlasteks,
maailmavaateliselt aga endiselt paganateks. Ilmekaks illustratsiooniks on siin 15-16. sajandist
pärinevate visitatsiooniprotokollide ohtrad teated paganlikest kommetest - surnute matmisest
paganlikesse kalmetesse, nõidumisest ja abi otsimisest loodusjõududelt, laulatamata
abieludest ning mõnel pool esines isegi veel ristimise maha pesemist.
Vastristituilt ei nõutud kuigi palju - minimaalselt üks kord aastas missal ja armulaual
käimist. Sellepärast pole imestada, et põhirõhk jäigi välistele usukommetele. Seda lünka
annaabi.ee 
