Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis
Talupoegi maeti veel kalmetesse ning kui politseivõimud andsid inimesi kohtutesse ja nõidu põletati,
käisid eestlased siiski avalikult pühades kohtades ohverdamas.
Nõidade tagakiusamise kampaania kujutas endast üht osa Rootsi valitsus- ja kirikuvõimude
poliitikast Eesti ala elanikkonna alistamiseks, mida viidi ellu nii sunnimaisuse seadusandliku
kehtestamise kui ka kirikliku distsipliini tugevdamise teel. Kirikuõpetajate ja visitaatorite
formuleeringud ei jäta kahtlust, et tegemist polnud katoliku usu taaselustamisega, vaid mingite
ristiusueelsete rituaalsete talitlusetega. Rootsi võimud, balti aadel ja baltisaksa luterlik kirik asusid
püha innuga seda vastupanu murdma.
Eesti alale iseloomulikuks võib lugeda asjaolu, et luterliku ideoloogia ägeda propageerimise ja
nõiaprotsesside aeg kujutas endast ka esimest intensiivset ja massilist ideoloogilist pealetungi eesti
rahva vaimseks orjastamiseks