Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni.
Piiskop Agricola
rakendas siin Rootsi 1575. a. kirikukorra, mille kohaselt hakati vaimulikkonnalt nõudma
korralikumat kirikukirjade pidamist. Need nõudmised ei jäänud ainult paberile, vaid
nende täitmist hakati kontrollima visitatsioonidel. 1586. a. algul koostas piiskop
instruktsiooni “kirikureformatsiooniks ja hilisemaks üldvisitatsiooniks”, milles nähti ette
iga-aastane visitatsioon kõigis Eestimaa kirikutes. Visiaatoritel tuli aru pärida ka koolide
olemasolu kohta. Tuli uurida, kas ei ole andekaid talupoegade lapsi, keda võiks saata
5
Tallinna toomkooli või Haapsalu linnakooli, et neid valmistada vaimuliku kutseks.
Mõlemad koolid andsid ladina keelel põhineva humanitaarhariduse, millest piisas ülikooli
astumiseks. (Paul 1999, lk. 268)
1.2. Rahvakoolide võrgustiku loomine
annaabi.ee 
