"vishnjova" - 1 õppematerjal

Spordi ajalugu aastaarvud

Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomiteest sai ENSV Spordiühingute ja Organisatsioonide Liit (SOL), mille esimeheks jäi Boris Tolbast. SOL-i presiidiumi otsusega moodustati spordialade arendamiseks 31 spordialaföderatsiooni. Likvideeriti Eesti NSV "Spartaki" vabariiklik organisatsioon (liideti VSÜ "Kaleviga"). Toimusid I Eesti maanoorte spordimängud (hiljem maaspordimängud). Esimeste Eesti naissportlastena jõudsid maailmameistritiitlini korvpallurid Maie-Maret Otsa-Vishnjova ja Ene Kitsing-Jaanson 1960 Loodi Koolinoorte Spordiühing "Noorus". Toimus esimene Tartu Maraton. Austraalias hakkas ilmuma E.S.A. ajakiri "Sporditeel" 1961 Eesti NSV Spordiühingute ja organisatsioonide Liidu esimeheks nimetati Nikolai Vanaselja 1962 NSVL-is alustati rahvaste talispartakiaadide korraldamist. Avati "Kalevi" spordihall Tallinnas 1963 Tartus asutati ühiskondlik Eesti Spordimuuseum 1964 Kiiruisutaja Ants Antson võitis esimese eestlasena Taliolümpiamängudelt kuldmedali.