Itaalia
Fraktsioonide
tasakaalustamiseks loodi hiljem linnadele suurte volitustega linnapea
(podesta) ametikoht. Podesta erapooletuse tagamiseks valiti ta sageli
väljastpoolt, ka tema ametiaeg oli lühike, tavaliselt kuni aasta. 13. sajandi
lõpuks läks võim linnades enamasti ühe vanema (signori) kätte. Mõnikord
toimus see evolutsiooni tulemusel (näiteks Scotti Piacenzas või della Scala
Veronas), mõnel pool aga pika võimuvõitluse järel (Viscontid Milanos).
11. sajandil kasvas Itaalia linnade roll Vahemerel. Rekonkista, ristisõdade
ning moslemite vastu peetud muude sõdadega seoses oli vaja vedada nii
sõjamehi kui varustust. Nii said Veneetsia, Genua ja Pisa kaupmehed lisaks
heale teenistusele ka arvukalt privileege paljudes Vahemere linnades. Nii
valitsesid Vahemerd ning kaubateid Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Bütsantsi ning
Lääne-Euroopa vahel 12. sajandi lõpust alates Itaalia linnad. Kolme linna