Keskaja majandusajalugu
Kaupmees võis olla mittevaba ja
töötada oma isanda heaks ta ei olnud hiliskeskajale omane linnakodanik.
Peamised kaubalinnad Lääne-Euroopas, Itaalias, Friisimaal. Kuni 12. sajandini
domineerisid Põhja-Euroopas skandinaavlased. Nad omasid otseühendust Musta
merega pikki Venemaa jõgesid. Varased kaubanduskeskused aolinnad asusid Jüüti
poolsaarel ja Birkas. Birka kaotas aga oma tähtsuse aastatuhande vahetusel, esile
kerkisid Sigtuna ja Visby. Visbylt võtsid omakorda juhtrolli üle hansalinnad.
Varajane rahandus
Keskaja majandust on nim naturaalmajanduseks ühest küljest toodeti kõik kodus,
importi polnud palju vaja. Teisalt oli laialdaselt käibel raha. Keskajal polnud münt
väärtuse hind vaid väärtus ise. Mündi hind oli nii suur, kui temas oli väärismetalli. Võis
maksta ka ehtetükkidega jms. Raha ei loetud vaid kaaluti. Varakeskajal merovingide ajal
olid kasutusel kuldmündid solidused, mille germaani vaste on silling
annaabi.ee 
